Kui palju on EL ja tema liikmesriigid eraldanud Ukrainale alates 24. veebruarist 2022

Kieli Instituudi arvestusviis, sama mis riikide kaardil. See jääb allapoole Komisjoni arvu lehe ülaosas, kuna piiritlus on erinev. Katkendjoon ei ole sõja kulgemise prognoos, vaid jätkab ainult juba tehtud otsuseid.

Ülesehitus riigi ja kuu kaupa: riigi mõõdetud kahepoolne abi pluss sama kuu ELi institutsioonide abi, jaotatud riigi osakaalu järgi ELi eelarves. See osakaal hoitakse kogu perioodi jooksul muutumatuna; tegelikkuses kõigub see veidi. 2026. aasta on mõõdetud juuni lõpuni. Järgnevate kuude ja 2027. aasta puhul arvestatakse ainult veel väljamaksmata 90 mld € laenu osa: kahepoolset abi ei jätkata, kuna selle kohta puudub otsus. Seetõttu on kaks viimast tulpa alammäär, mitte oodatav väärtus.

Kaks eraldiseisvat suurust, kokku liidetud: osa, mida kannab ELi eelarve ja mille Kieli Instituut jaotab iga riigi tegeliku eelarvepanuse järgi, pluss otse antud kahepoolne abi. See arvestus annab 192,0 mld € ega lange kokku eespool nimetatud Komisjoni 220,2 mld €-ga — erinev piiritlus, mitte vastuolu. Prognoos jaotab üldise tempo riikide vahel proportsionaalselt.

• Peamise loenduri lähteväärtus. 220,2 mld € seisuga 21. august 2026, Euroopa Komisjoni ametlik arv. Loendur alustab sealt ja liidab möödunud aja valitud stsenaariumi tempos. Ei hinnata midagi, mida Komisjon ise poleks avaldanud.
• Kust tempo pärineb. Seis kasvas 193 mld €-lt (31.12.2025) 220,2 mld €-ni — 27,2 mld € 232 päevaga, seega 42,8 mld € aastas. Mõlemad lähtearvud pärinevad erinevatest väljaannetest ega ole metoodiliselt täielikult võrreldavad; tuletatud tempo on seega hinnang, mitte ametlik väärtus.
• Kaks arvuraamistikku, teadlikult kõrvuti. Peamine loendur järgib Komisjoni (220,2 mld €). Riikide kaart ja mõlemad graafikud järgivad Kieli Instituudi Ukraine Support Trackerit (vastavalt 192,0 ja 194,6 mld €). Erinevus tuleneb erinevast piiritlusest — Komisjon arvestab muu hulgas vastuvõtukulud liikmesriikides, Kieli Instituut mitte. Mõlemad arvud on õiged. Neid ei ole ühtlustatud, kuna ühtlustamine moonutaks allikaid.
• Kuidas tekib riikidevaheline jaotus. ELi eelarve kantav abi jaotatakse iga liikmesriigi tegeliku eelarvepanuse järgi. See jaotus ei ole meie oma, vaid pärineb otse Kieli Instituudi enda andmestikust (leht EU Aid Shares). Sellele lisandub otse antud kahepoolne abi. Mõlemad suurused on tabelis eraldi näidatud ja kontrollitavad üksikult.
• Rahvaarvu andmed. Kogu ELi elanikupõhine väärtus jagatakse 452,0 miljoniga (Eurostat, 1. jaanuar 2026). Riikide väärtused jagatakse vastava riigi rahvaarvuga (Eurostat, 1. jaanuar 2025). Riikide summa annab 450,6 miljonit — 1,4 miljoni erinevus on aastane nihe ega muuda ühtegi järeldust.
• Kulgemiskõver. 53 kuuväärtust Kieli Instituudi andmestikust, veerg EU members and institutions. Naaberveerg näitab 373,5 mld €: need on kõik doonorid kogu maailmas, sealhulgas USA ja Ühendkuningriik. Seda arvu siin teadlikult ei kasutata, kuna see ei ütle midagi ELi kohta.
• Aastased tulbad. Need näitavad, mis igal üksikul aastal lisandub, mitte kumulatiivset summat. Kõigi aastate puhul arvestatakse sama rahvaarvuga; see kõigub alla ühe protsendi ega muudaks pilti. Tipp on 2025. aastal, mitte tulevikus.
• Mis on katkendjoonega osad. Mitte sõja kulgemise prognoos. Need jaotavad ainult juba otsustatud, kuid veel väljamaksmata 90 mld € laenu osa ühtlaselt kuni 2027. aasta lõpuni. Kui väljamakse kulgeb teisiti, nihkub jaotus aastate vahel — summa mitte.
• Laenud arvestatakse kaasa. Suurim kirje on laenud, mitte toetused. Need koormavad eelarveid ainult niivõrd, kuivõrd neid ei maksta tagasi ega kaeta külmutatud Vene varadelt saadava tuluga. Elaniku kohta on seega jaotus, mitte maksuteade.
• Vastuvõtukulud ei jõua Ukrainasse. Need 17 mld € on kulud, mis tekivad liikmesriikides endis. Need sisalduvad Komisjoni arvus, mitte Kieli Instituudi arvus — üks erinevuse põhjusi.
• Külmutatud Vene varad. Kas sellest tekkivat tulu tohib püsivalt kasutada, ei ole rahvusvahelises õiguses lõplikult lahendatud. Arvud eeldavad, et see jääb kättesaadavaks — soodne eeldus. Kui see ei pea paika, summa ei kao: vastutus lasub ELi eelarvel ja seega liikmesriikidel.
• Loendur silub. Tegelikult saabuvad vahendid osamaksetena, mitte sekund sekundilt. Jooksvad arvud illustreerivad tempot; need ei kajasta raamatupidamiskandeid. Kahe andmeuuenduse vahel on iga kümnendkoht arvutus, mitte mõõtmine.
• Ülekontrollimine on teretulnud. Kõik lähteväärtused on lingitud jaotises Allikad ning tooraine andmed on avaldatud kujul data.json. See leht ei hinda, kas kulutused on õiged, liiga suured või liiga väikesed — see näitab summat ja avab, kuidas see tekib.